Roostevaba terase kontroll

Roostevabast terasest tehased toodavad igat tüüpi roostevaba terast ning enne tehasest lahkumist tuleb läbi viia igasugused kontrollid (katsed) vastavalt vastavatele standarditele ja tehnilistele dokumentidele. Teaduskatsed on teaduse ja tehnoloogia arengu alus, see tähistab teaduse ja tehnoloogia arengu taset ning on oluline vahend teaduse ja tehnoloogia arengu edendamiseks. Pooltoodete ja valmistoodete kvaliteedi kontrollimiseks tuleb kasutada mitmesuguseid tõhusaid vahendeid ning kontrolliprotsessi tuleb pidada oluliseks protsessiks tootmisprotsessis.

Terase kvaliteedikontroll on suure praktilise tähtsusega, et suunata metallurgiaettevõtteid pidevalt täiustama tootmistehnoloogiat, parandama toodete kvaliteeti, tootma standarditele vastavaid terasetooteid ning juhendama kasutajaid terasematerjale mõistlikult valima vastavalt kontrollitulemustele ning teostama õigesti külm-, kuum- ja kuumtöötlust.

1 Kontrollistandard

Terase kontrollimeetodite standardid hõlmavad keemilise koostise analüüsi, makroskoopilist kontrolli, metallograafilist kontrolli, mehaanilise jõudluse kontrolli, protsessi toimivuse kontrolli, füüsikalise jõudluse kontrolli, keemilise jõudluse kontrolli, mittepurustava kontrolli ja kuumtöötluse kontrollimeetodite standardeid jne. Iga katsemeetodi standardi saab jagada mitmeks kuni tosinaks erinevaks katsemeetodiks.

2 Kontrollitavad punktid

Erinevate roostevabast terasest toodete tõttu on ka nõutavad kontrollitavad üksused erinevad. Kontrollitavad üksused ulatuvad mõnest üksusest kuni enam kui tosinani. Iga roostevabast terasest toodet tuleb hoolikalt kontrollida ükshaaval vastavalt vastavates tehnilistes tingimustes täpsustatud kontrollitavatele üksusele. Iga kontrollitav üksus peab olema kontrollistandardite hoolikas rakendamine.

Järgnevalt on lühike sissejuhatus roostevaba terasega seotud kontrollitavatesse punktidesse ja näitajatesse.

(1) Keemiline koostis:Igal roostevaba terase klassil on teatud keemiline koostis, mis näitab terases sisalduvate erinevate keemiliste elementide massifraktsiooni. Terase keemilise koostise tagamine on terase kõige põhilisem nõue. Ainult keemilise koostise analüüsimise abil saab kindlaks teha, kas teatud terase klassi keemiline koostis vastab standardile.

(2) Makroskoopiline kontroll:Makroskoopiline kontroll on meetod, mille käigus kontrollitakse metallpinda või -lõiku palja silmaga või luubiga mitte rohkem kui 10 korda, et teha kindlaks selle makroskoopilised struktuuridefektid. Tuntud ka kui väikese suurendusega koekontroll, on palju kontrollimeetodeid, sealhulgas happe leostumise test, väävlitrükkimise test jne.

Happega leostumiskatse abil saab näidata üldist poorsust, tsentraalset poorsust, valuplokkide segregatsiooni, punktsegregatsiooni, nahaaluseid mulle, jääkkokkutõmbumisõõnsusi, naha pinnale tõmbumist, valgeid laike, aksiaalseid teradevahelisi pragusid, sisemisi mulle, mittemetallilisi lisandeid (palja silmaga nähtavad). Hinnatud on ka räbu lisandeid, heterogeenset metalli lisandeid jne.

(3) Metallograafilise konstruktsiooni kontroll:See on metallograafilise mikroskoobi kasutamine terase sisemise struktuuri ja defektide kontrollimiseks. Metallograafiline kontroll hõlmab austeniidi terasuuruse määramist, terase mittemetalliliste lisandite kontrollimist, dekarboniseerimiskihi sügavuse kontrollimist ja terase keemilise koostise segregatsiooni kontrollimist jne.

(4) Kõvadus:Kõvadus on näitaja, millega mõõdetakse metallmaterjalide pehmust ja kõvadust ning see on metallmaterjalide võime seista vastu lokaalsele plastilisele deformatsioonile. Erinevate katsemeetodite kohaselt saab kõvaduse jagada mitmeks tüübiks, näiteks Brinelli kõvadus, Rockwelli kõvadus, Vickersi kõvadus, Shore'i kõvadus ja mikrokõvadus. Ka nende kõvadusmeetodite rakendusala on erinev. Kõige sagedamini kasutatavad meetodid on Brinelli kõvadusmeetod ja Rockwelli kõvadusmeetod.

(5) Tõmbekatse:Nii tugevusindeksit kui ka plastilisust mõõdetakse materjaliproovi tõmbekatsega. Tõmbekatse andmed on peamine alus materjalide valikul nii projekteerimisel kui ka mehaanilise tootmise osade projekteerimisel.

Tavapärase temperatuuri tugevusnäitajate hulka kuuluvad voolavuspiir (või kindlaksmääratud mitteproportsionaalne pikenemispinge) ja tõmbetugevus. Kõrge temperatuuri tugevusnäitajate hulka kuuluvad roometugevus, kestvustugevus, kõrge temperatuuri kindlaksmääratud mitteproportsionaalne pikenemispinge jne.

(6) Löögikatse:Löögikatse abil saab mõõta materjali löögi neeldumisenergiat. Nn löögi neeldumisenergia on energia, mis neeldub, kui teatud kuju ja suurusega katsekeha löögi all puruneb. Mida suurem on materjali poolt neelduv löögienergia, seda suurem on selle võime löögile vastu pidada.

(7) Mittepurustav katsetamine:Mittepurustavat katsetamist nimetatakse ka mittepurustavaks katsetamiseks. See on kontrollimeetod sisemiste defektide avastamiseks ja nende tüübi, suuruse, kuju ja asukoha hindamiseks ilma konstruktsiooniosade suurust ja konstruktsioonilist terviklikkust kahjustamata.

(8) Pinddefektide kontroll:See on terase pinna ja selle nahaaluste defektide kontrollimine. Terase pinna kontrollimise eesmärk on kontrollida pinnadefekte, nagu pinnapraod, räbustilgad, hapnikuvaegus, hapnikuhambumus, koorumine ja kriimustused.